Esimesel koolipäeval ühes Ameerika keskkoolis esitleb õpetaja klassile uut kaasõpilast: Sakiro Suzuki, Jaapanist.
Tund algab.
Õpetaja: “Vaatame, kui hästi te ameerika kultuurilugu tunnete. Kes ütles “Andke mulle vabadus või surm”?”
Klassis on hiirvaikus, ainult Suzukil on käsi püsti: “Patrick Henry, 1775, Philadelphias.”
“Väga hea, Suzuki. Ja kes on öelnud: “Riik on rahvas ja rahvas ei tohi alla käia”?”
Suzuki: “Abraham Lincoln, 1863 Washingtonis.”
Õpetaja vaatab klassi ja manitseb: “Häbenege! Suzuki on jaapanlane ja tunneb ameerika ajalugu paremini kui teie!”
Tagaridadest kostab vaikne pomin: “Käigu perse need kuradi japsid!”
“Kes seda ütles,” karjatab õpetaja.
Suzuki: “Kindral McArthur, 1942, Guadalkanali juures ja Lee Iacocca, 1982, Chrysleri aastakonverentsil.”
Klassis on vaikus, tagantpoolt kostab siiski: “Oksele ajab…”
Õpetaja karjub: “Kes see oli?”
Suzuki: “George Bush Senior jaapani peaministrile Tanaka lõunasöögi ajal Tokios 1991.”
Üks õpilane tõuseb püsti ja vannub: “Ma veel keeran sulle!”
Suzuki silma pilgutamata: “Bill Clinton Monica Levinskyle, 1997, Washingtonis, Valge Maja ovaalsaalis.”
Püsti tõuseb järgmine ärritunud õpilane: “Suzuki on üks paras sitt!!!”
Selle peale Suzuki: “Valentino Rossi, mootorrataste Grand-Prix’l Brasilias, 2002.”
Klassis puhkeb hüsteeria, õpetaja langeb minestunult maha….
Uksest astub sisse direktor: “Kurat, niisugust segadust pole minu silmad veel näinud!”
Suzuki: “Angela Merkel rahandusminister Schäublele riigieelarve aruande lugemisel, Berliin, 2010.”
Hüsteeria läheb üle massikakluseks.
Pärast mõneminutilist rüselust kõik vaibub ning üks esikaklejaist pomiseb: “Andestage, kellele olen haiget teinud!”
Suzuki: “Evelin Ilves Facebookis, 22. august 2014.
